Karje 4 |
1996. aastal debüteerinud „Karje“ kaasaegne neljas jagu heastab kaheldamatu värskuse ja antud saagale omase eneseteadlikkuse ning tabava satiiriga kümme aastat varasema kolmanda osa möödalaskmised – taas on stsenaristiks esimesed kaks osa käsikirjastanud Kevin Williamson, kelle eitamatu arusaam publiku ootustest õudusfilmide suhtes ning kelle oskus mängida õudusfilmiklišeedega ja manipuleerida slasheri arhetüübiga algse „Karje“ nõnda uudseks tegi.
Režissöör Wes Craveniga ja varasemas kolmes filmis peaosalist kehastanud Neve Campbelliga taas väed ühendanud Williamson rakendab neljandas osas samaväärilist nutikust, kasutades sedapuhku juhust, et kommenteerida läbi terava huumoriprisma õudusfilmižanri arengut - või pigem taandarengut – modernses maailmas.
Teisisõnu käsitleb „Karje 4“ seeria traditsioone unustamata Hollywoodi kommet tuua kinolinadele uusversioone klassikalistest õudusfilmidest, ja adresseerib „Karje“ filmidele omase eneseteadlikkusega selle käigus tekkinud kirjutamata reegleid, näiteks: „kas ootamatu on uus klišee?“. Tänu sellele ei tundu „Karje 4“ varasemate osade unise kordusena. Samuti püütakse vaataja tähelepanu pigem värskete ideedega, selle asemel, et üritada eelnevaid jagusid trumbata liialdatud põnevuse ja võimendatud šokihetkedega.
Näiteseltskond on võrdlemisi värvikas: lisaks teada-tuntud „Karje“ seeria tegelastele on filmis kõrvaltegelaste rollides mitmed andekad näitlejad, sh näiteks Emma Roberts, Rory Culkin ja Hayden Panettiere, kes kehastab meeldiva sarmiga ninatarka filmifriiki Kirbyt. „Karje 4“ on omamoodi comebackiks ka Wes Cravenile, kelle suurimaks panuseks õudusfilmimaailmas on lisaks „Karje“ sarjale veel 1984. aasta „Elm Streeti luupainaja“.
Mitmeosalistel filmiseeriatel kipub aur tihtilugu umbes kolmanda või parimal juhul neljanda osa juures otsa lõppema. Kui „Karje 3“ andis üle võlli keeratud hetkedega ja süžee üldise ebausutavusega mõista, et käesolev seeria pole erand, siis pärast kümneaastast pausi naastakse üpris õnnestunult sarja juurte juurde, tuues tagasi algse „Karje“ head omadused: veenev kulminatsioon, rikkalikult kirjutatud tegelased ja omanäoline huumor, mida kasutatakse lisaks publiku naerutamisele veel kahe osa vahele jäänud aastakümne jooksul tohutult süvenenud internetikasutuse, üldise meedia ja loomulikult Hollywoodi lokkava ebaoriginaalsuse nöökimiseks.